|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 8:50:04 GMT -5
Zack ohkas vaikselt ning astus maja trepi esimesele astmele, käes üksik punast värvi roos ning teises käes helepruuni värvi kaisukaru, mis tegelikult Kristina oma oli. Tütarlaps oli selle seitse kuud tagasi unustanud Zackie poole ning nüüd otsustas nooruk karu neidisele tagastada.
Astunud veel kaks astet ülespoole, koputas noormees uksele seitse korda nagu alati ning jäi vaikselt ukse avamist ootama.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:00:36 GMT -5
Kristina istus parasjagu enda voodil rätsepaistes, näoga voodi kõrval oleva kollase pinnaga seina poole, ühes käes pintsel ning teises must värv. Tüdruku laual raadiost mängis parasjagu üks mõnusalt rahulik lugu, samal ajal, kui Laureen ise tegeles seinale mustrite joonistamisega. Sel hetkel kostus all koputus uksele. Tütarlaps ei hakanud sellele erilist tähelepanu pöörama, teades et Emma läheb ise ust avama. Möödus hetk - see ei kestnud üle minutigi - kui hakkas all korruselt üsna valju rääkimist kostuma. Näis nagu.. ,,Emma ei tõsta ju kunagi häält?'' pomises Krissu ning ronis enda voodilt maha, asetades pintsli ja värvi kirjutuslauale. Kerge kulmukortsutusega tegi tüdruk oma magamistoa ukse lahti ning liikus mööda koridori edasi. Jõudnud trepini, hakkas Laura mööda seda alla minema. Umbes poole pealt jõudis tema vaatevälja välisuks, mille kõrval seisis üsnagi vihase näoga Emma ning ukse augus.. ,,Zack?'' libises üle tüdruku huulte küsivalt. Sel hetkel jäi Emma vait. Kristina astus viimastest trepiastmetest alla ning kõndis ukseni. ,,Emm, ma saan siit edasi ise,'' lausus ta, oma kasuemale kergelt naeratades. Naine silmitses teda hetke umbusklikult, kuid kadus siis kööki.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:04:24 GMT -5
Zackie vaid ohkas vaikselt, kui Kristina kasuema tuli tema kallal nääklema ning oleks ta peaaegu välja visanud, kuid Laureen ise saabus õigel hetkel kohale. Noormehe näole ilmus automaatselt särav naeratus, tema pilk libises otsekohe tütarlapsele ning tal jätkus silmi ainult tema jaoks. "Tere, Kristina," ütles ta nähes, et tüdruk hakkas uksele lähemale kõndima.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:09:12 GMT -5
Kristina astus ukse juurde ning tõmbas selle veidi rohkem, astudes hetk hiljem üle ukseläve, välja trepile. ,,Tere Zack,'' vastas tütarlaps lühidalt poisi tervitusele, olles eesukse enda järel kinni tõmmanud. Ei olnud vaja, et Emma iga natukese ajatagant köögist välja tuleks, neid kontrollima.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:14:24 GMT -5
"Emm," alustas Zack ebalevalt, kuid olles veidi enesekindlust juurde saanud, jätkas ta: "Ma tahtsin sulle need anda." Noormees võttis seljatagant välja ühe punase roosi ning selle sama kaisukaru ja ulatas need Kristinale.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:17:52 GMT -5
Laureen kergitas esiti kulme, kuid naeratas siis tahtmatult, kui Zack' selja tagant tema vana kaisukaru välja ilus. ,,Al,'' kiljatas tütarlaps lapsiku rõõmuga, kaisukaru kõvasti emmates. Ikka veel kindlalt kaisukaru kallistuses hoides, tõstis Kristina oma pilgu Zack'le. ,,Aitäh,'' lausus ta. Tema sõnad olid üsnagi siirad, kui ta järgmisel hetkel ka roosi kuti käest võttis ning seda korraks nuusutas. ,,Tuled sisse?'' uuris Laureen veidi ebalevalt.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:21:48 GMT -5
"Palun," ütles Zackie noogutades ning jälgis, mida Kristina teeb. Kuuldes tema küsimust, viis noormees automaatselt enda pilgu köögiaknale, kust paistis Laureeni kasuema siluett ning kaks pruuni silmad puurisid Zacki vihaselt. Noormees viis silmad tagasi Kristinale ja raputas pead. "Parem mitte. Ma hakkan kohe minema," sõnas ta ebalevalt, Laureeni silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:27:35 GMT -5
,,Oled kindel?'' küsis Laureen kulme kergitades. Merel oli täna parasjagu tuult niiet paadi sõit ei olnud kindlasti just meeldiv.. ,,Ja kui sa Emma pärast muretsed, siis parem ära muretse. Ta peab põhimõtteliselt kohe kirikusse minema.'' tütarlaps pidas ühe pausi ning silmitses Zack' tähelepanelikult. ,,Miks sa tulid?'' küsis Kristina korraga.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:30:43 GMT -5
"Jah, täiesti," lausus Zack noogutades toksides tenniseninaga teist tennist. Ta ei oodanud tütarlapse viimast küsimust, seega pidi ta natukene mõtlema. "Et sulle kaisukaru anda... Ja sind näha," ütles noormees, hammustades siis alahuulde.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:36:14 GMT -5
Kristina kergitas kuti sõnade peale kulme. Hetke veel seisnud, selg pooleldi vastu seina toedatud ning kaisukaru embuses, tõukas tüdruk ennast seina toelt vastu. ,,Oota üks hetk, palun,'' palus Laureen, Zack'le silma vaadates ning jooksis kiirelt kõrvalt trepist üles, rõdule, sealt oma tuppa. Kiiruga roosi lauale asetanud, raadio kinni pannud, värvile korgi peale asetanud ning Al' voodile visanud, jooksis tütarlaps trepist alla tagasi - see kõik võttis tal maksimum aega kolm minutit. Võib-olla isegi neli. ,,Randa,'' sõnas Kristina lühidalt, olles tagasi Zack' juurde jõudnud ning hakkas ees, mööda liiva, alla mere poole minema.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:38:47 GMT -5
Samal ajal, kui tüdruk ära läks, toetas Zack ennast vastu ühte posti ning ootas vaikselt, pilku mitte kordagi aknale visates, et mitte Emma kurja nägu näha. Tema pilk püsis merel. Kui Kristina tagasi tuli ning midagi ütles, noogutas Zackie vaikselt ning lükkas käed taskusse, hakates Laureeni järel ranna poole astuma.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:42:21 GMT -5
Jõudnud üsna mere piirini, istus Laureen liivale - tüdrukul oli seljas lihtne lühike teksaseelik ja valge maika, mille alt paistsid bikiinide paelad. Ta oli paljajalu. Hetke mere valgete harjastega laineid vaadanud, tõstis tüdruk pilgu uuesti Zack'le. ,,Miks sa tulid?'' küsis Kristina uuesti. Ta ei uskunud, et kutt sõidaks maha kogu maa Tartust Viimsisse ja lisaks veel tunnise kõhukeerama paneva paadi sõidu, lihtsalt selleks, et teda näha ja talle kaisukaru tuua.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:44:46 GMT -5
"Minuarust ma vastasin sellele küsimusele juba," ütles Zack ohates, siiani käsi taskus hoides ning püsti seistes. Ta ei viitsinud maha istuda vaid hoopis püsti seista. Noormees silmitses Kristinat.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 9:47:23 GMT -5
Kristina raputas pead ning tõusis aeglaselt püsti, jäädes seisma näoga Zack', seljaga mere poole. Merepoolt tulev tuul mängis tüdruku juustega, kuid Laureenil oli sellest hetkel kama. ,,Mitte piisavalt usutavalt,'' märkis tütarlaps, käsi rinnale risti surudes.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 9:50:37 GMT -5
"Ära usu, kui ei taha," sõnas Zackie peale Kristina lauset tundes, kuidas tuul tema juukseid igasse ilmakaarde puhub ja lõpptulemus oli lihtsalt täiesti sassis juuksed.
|
|
