Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 28, 2009 14:39:16 GMT -5
Ilm oli üsnagi ilus ja mõnusalt soe, kui Laureen kaubamaja juures, Peetri pitsa ees, ühe laua taha istus. Vaatamata mõnusale ilmale oli tütarlapse tuju nullis. Umbes pool tundi tagasi oli ta oma nö kalli emakesega kokku saanud. Nad nägid teineteist umbes kord aastas ning alati suutis Ella Kristina tuju nulli ajada. Nõme.
Tütarlaps tõi lihtsalt täiesti ilma põhjuseta kuuldavale pahura turtsatuse ja tõstis enda õlakoti lauale, võttes sealt hetk hiljem välja pisikese mobiil telefoni. Trükkinud kiire sõnumi Kasparile, toetas Laureen ennast seljaga vastu tooli seljatuge ning silmitses hetke mõtlikult Peetri pitsa aknast sisse.
Krissu blondid juuksed olid punutud kahte lõtva punupatsi. Tal olid seljas lühikesed mustad teksad ning lilla, veidi pikem top (Snoopy pildiga). Jalga oli tüdruk torganud pikema säärega lillad, valgete paeltega ketsid. Lükanud tüdinult päikeseprillid üles, torkas Laureen mobiili tagasi kotti ning trummeldas tüdinult sõrmedega vastu lauda.
Tütarlaps tõi lihtsalt täiesti ilma põhjuseta kuuldavale pahura turtsatuse ja tõstis enda õlakoti lauale, võttes sealt hetk hiljem välja pisikese mobiil telefoni. Trükkinud kiire sõnumi Kasparile, toetas Laureen ennast seljaga vastu tooli seljatuge ning silmitses hetke mõtlikult Peetri pitsa aknast sisse.
Krissu blondid juuksed olid punutud kahte lõtva punupatsi. Tal olid seljas lühikesed mustad teksad ning lilla, veidi pikem top (Snoopy pildiga). Jalga oli tüdruk torganud pikema säärega lillad, valgete paeltega ketsid. Lükanud tüdinult päikeseprillid üles, torkas Laureen mobiili tagasi kotti ning trummeldas tüdinult sõrmedega vastu lauda.
