Päeval

[Lisa Guttenberg]

Lisa sammus järve poole ning seisatas selle kaldal. Ta silmitses enda peegelpilti veepinnal. Tal olid seljas erkpunased teksad, kollase ja rohelise triibuline pluus ning peas heleroheline müts. Müts oli tal väga lohakalt peas. Naine muigas kergelt ning istus rätsepaistes järve kaldale. Ta vaatas eemale, hakkas enda musta värvi roosade paeladega skeite näppima ja jäi mõttesse. Ta meenutas seda aega, kui ta ise seal koolis käis. Tegelikult on Lisa juba päris vana, üle 300 aasta, aga siiski. Talle meeldis see aeg, mil ta koolis oli. Vampiirina on tal võimalus käia mitmetes koolides ja mitmeid kordi. Praeguseks oli tal plaan Heilardi õpetama jääda, aga kes teab kui kauaks. Ta oli veel "noor", seega ta soovis veel maailma avastada ning reisida. Kindlasti soovis ta taas Transilvaaniasse minna. Lisa vaatas järve teise kalda poole ja naeratas eemalolevalt.

[Akasha Von De Lune]

Akasha jalutas ringi. Ta oli tavalisest teistsugusem. Tal polnud iidse välimusega ehteid ja riideid seljas ja ta pead ei katnudki suur ja uhke kroon. Tal olid jalas helesinised teksad, mis läksid altkitsamaks, punased papud, seljas oli tal roheline topp, kaelas rippus tal mingi ehteke ja mustadejuuste külge oli põimitud pruuni ja valge kirju sulg. Naine kavatses täna asja vabalt võtta ja olla tore ema sellele suurele kooliperele
Akasha märkas eemal kedagi tuttavat ja kõndis ta poole. "Hellou!" ütles Akasha naeratades ja ootas kaastöötaja reaktsiooni tema üle.

[Lisa Guttenberg]

Lisa tõstis pilgu ja üllatus. "Wow, sa oled... Stiili muutnud," ütles ta siis. Ta oli sõnatu. "Ja muidugi tere ka," lisas ta siis muiates. Ta oleks peaaegu tervituse ära unustanud. Lis lasi pilgul üle Akasha käia ning mõtles, et naine on üsna tema moodi. Riietuse poolest. Hästi värviline ja nii. Lisa lükkas enda pluusi varrukaid ülespoole, nii, et need näisid nüüd nagu poolvarrukad. Siis oli mugavam käsi liigutada ja värki. "Mis möllad siis siin?" küsis vampiiritar hetke pärast, kui oli pilgu järve teiselt kaldalt tagasi direktrissile viinud. Uudishimulikkus ei tapa ju. Ega? Ei, loomulikult mitte, Akasha teda ühe küsimuse pärast nüüd ära ei tapa. Kindlasti mitte. Ja pluss nad olid vanad tuttavad, nii et Lisa võttis kogu vestlust vabalt.[/i]

[Akasha Von De Lune]

"See on vaid mõneks ajaks. Tunnen end siiski vanades asjades mugavamalt, aga vaheldus peab ka olema.. Ahh, ma niisama siin kõnnin ringi ja olen äge ja irvitan õpilaste pilkude üle," lausus Akasha irvitades õrnalt. Ta istus rätsepaistes Lisa kõrvale MAHA!!! Milline peen ja peaaegu, et koguaeg jumalik naine istuks niivisi maha. Eriti siis kui on kahtlust, et ta on üldse kõige vanem vampiir ehk siis nende valitseja. Oli ainult üks keegi kes nii teeks ja see oligi Akasha. Paljud õpilased vahtisid seda ammuli sui. "Mis siis ise?" küsis ta muigegga ja vaatas irvitades õpilasi.

[Lisa Guttenberg]

Lisa muigas õpilaste pilkude peale, kui Akasha tema kõrvale istus. "Nojah, kuidas kellelegi miski asi sobib. Mina käin tavaliselt moega kaasas aga nüüd mulle hakkasid hästi värvilised riided meeldima," seletas Lis veel riiete kohta. "Need on lihtsalt mugavad," lisas ta veel. Kuuldes Akasha küsimust, Lis turtsatas. "No, enne sinu saabumist ma mõtlesin niisama, nüüd naeran õpilaste üle ning üritan aru saada, mis sulle sisse on läinud. Ah, tegelikult vahet polegi, sa oled minu meelest, kui sa ausust soovid, niimoodi palju lahedam kui siis, kui sul vanad mitu tuhat aastat tagasi moes olnud riietega ringi käid ja niisama nõme oled," muigas Lisa. Kogu tema jutt oli tema jaoks täielik tõde ning ausalt hetkel teda ei huvitanud Akasha reageering, kuna kõikidel olevustel on õigus mõelda ja öelda seda, mida nad ise tahavad.[/i]

[Akasha Von De Lune]

"Juhtub. Ise ma olen lihtsalt nendega harjunud ja need jätavad must kurja mulje ja õpilased on korralikumad ja mulle läks sisse tahhtmine olla tore emme meie suurele kooliperele, kuna endal mul veel lapsi pole," lausus ka Akasha täiesti tõe välja. Naine vaatas korra Lisa poole ja viis siis pilgu tiigile. "Ja mis sa siis enne mõtlesid?" küsis Akasha.

[Lisa Guttenberg]

Lisa turtsatas. "Tore emme tõepoolest. Irvitab õpilaste üle, klatðib neid ja nii edasi," sõnas naine lõbusalt naeratades. Ta sasis enda juukseid koos mütsiga ning võpatas, kui müts talle kätte kukkus. Endamisi midagi pomisedes pani ta mütsi taas endale pähe. "Nii... Millest ma mõtlesin? Enda kooliajast, siis kui mina koolis käisin. Ja maailmas reisimisest. Ei midagi erilist, kui aus olla. Aga ma arvan, et ma jään siia kooli õpetajaks veel mõneks ajaks. Aga see pole täiesti kindel. Ma loodan, et miski ei aja mind siit ära või ei tõmba endaga kaasa," vastas naine siis küsimusele. Tõepoolest, seda ta oligi mõelnud. Talle meeldis tegelikult Heilardi kool ning ta ei tahtnud sealt veel nii pea lahkuda, seega ta tõesti lootis, et miski teda sealt ära ei aja.[/i]