|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 27, 2009 13:46:36 GMT -5
"Kuule, ära mine, palun vabandust," ütles Zack ohates, sörkides kiirelt Kristina kõrvale ning võttes talt randmest kinni. "Tahtsin lihtsalt vabandust paluda, eks ole?" teatas ta, jälgides tüdrukut.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 27, 2009 13:49:36 GMT -5
Laureen peatus, vältides Zack' pilku. Selle asemel peatusid tema silmad enda randmel, kust kutt kinni hoidis. ,,Noh, palusid vabandust, veel midagi?'' uuris tütarlaps turtsakalt ning lükkas kiirelt vaba käega näo ette vajunud tuka eemale.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 27, 2009 13:51:36 GMT -5
Zack raputas pead. "Ei," ütles ta, lastes allaandlikult Kristina käest lahti. "Tegelikult... Tahtsin ma küsida, et kas sa vabanduse vastu ka võtad?" päris noormees siis.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 27, 2009 14:21:36 GMT -5
Nii pea, kui tüdruku käsi vabanenud oli, tõstis Laureen selle enda kaelas, hõbeketi otsas rippuva pisikese risti juurde. Seda momendi sõrmede vahel keerutanud, raputas Kristina pead. ,,Ma ei.. tea,'' tunnistas tütarlaps, pilku enda ketsi ninadele viies.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 27, 2009 14:26:58 GMT -5
Zacki pilk libises maha. "Olgu," ütles ta, pöörates ennast ümber ning kõndides ühe kivi juurde ja potsatades sellele istuma.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 27, 2009 14:39:00 GMT -5
Kristina hammustas alahuulde ning pöördus uuesti minema, raputas siis pead ja pööras ümber, kõndides tagasi Zack' juurde, kes nüüd ühele kivile istunud oli. ,,Ookkeeii, ma annan sulle andeks. Vähemalt üritan,'' lausus tütarlaps aeglaselt, sõrmede vahel endiselt risti hoides. 'Kõigile tuleb anda uus võimalus. Kõik põhineb andestusel.' kajasid Laureeni peas tema isa sõnad. Tüdruk naeratas kergelt.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 27, 2009 16:39:19 GMT -5
"Ma tänan, madame," ütles Zack endamisi turtsatades ning siis taas püsti tõustes, Kristina ees ühe sügava kummarduse tehes.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 27, 2009 16:44:06 GMT -5
Krissu pigistas korra risti veel tugevalt peopessa ning lasi selle siis lahti. Zack' kummarduse peale turtsatas tütarlaps naerda. ,,Sõbrad?'' küsis tütarlaps, naermist lõpetades, kuid endiselt naeratades, kutile lähemale astudes. Moment veel kõhelnud, kallistas Laureen Zack'.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 27, 2009 16:46:23 GMT -5
"Ikka," lausus Zack muiates, kallistades Kristinat vastu. "Kõigest sõbrad?" küsis ta nördinud näo pähe tehes ning tütarlapsest eemaldudes.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 27, 2009 16:50:01 GMT -5
Laureen noogutas kindlalt, sammukest taha poole astudes. ,,Jah, kõigest sõbrad ja ei midagi enamat, deal?'' tütarlapse sinised silmad jälgisid Zack' nägu, samas kui Laureen ise vastust ootas. Neidisel olid küll kuti vastu endiselt need kunagised tunded, kuid ta ei tahtnud praegult uuesti haiget saamisega riskida.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 28, 2009 1:49:18 GMT -5
Zack hammustas tugevalt alahuulde. Kõigest sõbrad... "Mmmhh... Nõus," ütles ta veidi nördinult, manades näole naeratuse.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 28, 2009 9:39:53 GMT -5
Kristina naeratas kergelt, Zack' nõustumist kuuldes, ning toetas ennast siis vastu kivi, millel kutt hetk tagasi istunud oli. ,,Mis muidu juhtunud on. Sa oled suutnud kuue kuuga üsnagi palju muutuda,'' uuris tütarlaps uudishimulikult, Zack' uuesti pealaest jalataldadeni hindavalt silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 4:42:56 GMT -5
"Oooh, sina ka," ütles Zack juukseid sasides, kavatsedes Kristina küsimusele mitte vastata, sest ega tal ju eriti midagi väga huvitavat juhtunud polegi. Kõigest peod ja muu selline värk.
|
|
|
|
Post by Kristina Laureen Roseflend on Jun 30, 2009 4:46:41 GMT -5
Laureen raputas muigvel ilmega pead. ,,Mitte nii palju, et sa mind ära tundnud poleks,'' täheldas tütarlaps - see oli ka ju tõsi. Tegelikkuses imestas neidis isegi veidi, et ta polnud Zack' kohe üldse alguses ära tundnud.
|
|
|
|
Post by Zack Tribbory on Jun 30, 2009 4:51:26 GMT -5
Zack kehitas õlgu. "Ikkagi," ütles ta endamisi irvitades, tonksates skeidininaga vastu seda kivi, kuhu Kristina parajasti toetus.
|
|
